millal me siia jälle tuleme?

Mis on ühe näituse rõõm? Inimesed, loomulikult inimesed. Tuttavad, sõbrad, kohalikud elanikud ja täiesti esimest korda ambulARTooriumi sattunud külastajad. Pesulõksude ja nööride vahel patseerivad elegantselt OLEN JE näituse külastajad, maja on täis hubasust ja inimesi, kes on jõudnud oktoobri esimese lumetormiga Kasepääle.


Tunned end siin vabalt ja täpselt nii kuidas soovid. Joonistused on vaadatud, külale ja majale ring peale tehtud, nüüd saab lõõgastuda pehmel diivanil klaasikese veiniga ning nautida igast inimesest hõõgavat soojust.


Inimesed on maja üles kütnud! Pill hüüab ja laul end laulab, mis mõne aja pärast muutub tantsuks. Tegevust leiab: mõni harjutab diivanil kitarri, mõned on kadunud uhiuue sauna vihtlema ja juttu vestma. Kes kus – kõigil on hea olla.

Õlu ei pea voolama merena ja vein saab ükskord otsa, sellegipoolest inimesed on üksteisest joovastavas meeleolus. Hommikuni lauldakse laule, vesteldakse jutte ja käiakse saunas. Üritus on kogunud omad tuurid.

Siit külast tihtipeale ei taha tagasi pealinna, ent alati on järgmine mõte “Varsti ju tagasi!”

Ilmselt seepärast küsisid meilt ühed esimest korda külastajad “Millal me siia jälle tuleme? Millal järgmine üritus?”

Homse päeavaga algab kalendri järgi märts, aga märts on plärts, seega lumi hakkab sulama, veed voolama, päike soojendama – kevad hiilib 🙂 Ja kevadel on plaanis mõned üritused, hoiame Sind kursis!

Arhiiv