September 18, 2006<\/p>\n
Laup\u00e4evane p\u00e4ike ei \u00e4rata mind, \u00e4ratab hoopis telefon.
Ma pean valmis olema \u00e4ras\u00f5iduks. N\u00fc\u00fcd. Ma ei k\u00fcsi midagi.
M\u00f5ne tunni m\u00f6\u00f6dudes vaatan ma autoaknast Peipsi j\u00e4rve.
Vana kalurik\u00fcla majad on madalad ja nende elu m\u00f6\u00f6dub minust madalsagedusel. M\u00e4rkamatu, kuulmatu, kuid ometi olemas. Siinsamas.
Peipsi \u00e4\u00e4res on r\u00fctm teine.
Mu s\u00f5bra r\u00fctm on ka teine, mitte Peipsi \u00e4\u00e4rne.
Fotokas \u00fches, autov\u00f5tmed teises k\u00e4es jalutab ta pikal sammul \u00fche maja juurest teise juurde, ta pilk on otsiv. Kiiresti hindab ta valgust, langetab pea ja nokitseb midagi oma aparaadi kallal.
Need autov\u00f5tmed tema k\u00e4es tuletavad mulle meelde, et n\u00fc\u00fcd kohe peame edasi minema. Minu soov on olla kauem nende madalate majade vahel, kiigata aitade alla ja rohkem imestada aja \u00e4raspidisuse \u00fcle.
Ma m\u00f5istan oma s\u00f5pra, kes tuleb siia v\u00e4hemalt kord aastas, kuid ma ei m\u00f5ista miks ta tuleb siia alati nii v\u00e4heseks. Ma ei k\u00fcsi midagi.
Vaatan valgust ja nokitsen oma aparaadi kallal.
Hiljem n\u00e4en v\u00e4ikselt ekraanilt ainult suurt kiirustamist.<\/p>\n
\u00d5htu on k\u00fclm. Temperatuurilt. \u00d6\u00f6bimiskoha otsimine toob \u00f6\u00f6k\u00fclma riiete alla.
Peale poolt pudelit veini kukun voodisse ja \u00f6\u00f6sel l\u00e4bi une kuulen s\u00f5bra rahutut unenohinat, keeran k\u00fclge ja kaon maailma, kus mul tuleb p\u00fcsti j\u00e4\u00e4miseks v\u00f5idelda erakordselt libeda j\u00e4\u00e4ga.
P\u00fchap\u00e4evane p\u00e4ike ei \u00e4rata mind, \u00e4ratab telefon meeldetuletusega minna p\u00e4ikest \u00e4ratama.
Rohi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde viiva tee k\u00f5rval on hall ja h\u00e4rmas. Suve viimased roosad aasristikheina \u00f5ied kannavad imev\u00e4ikseid j\u00e4\u00e4purikaid.
Mu jalad saavad m\u00e4rjaks ja seda tunnen alles hiljem hommikukohvi juues.
T\u00f5usev p\u00e4ike j\u00e4\u00e4b meile selja taha ja autorattad tunnevad pidureid alles udust paistva j\u00e4rve kaldal. Leian udus pelgliku kalamehe ja kaotan sinna s\u00f5bra.
Peipsi \u00e4\u00e4res on r\u00fctm teine.
Majad on ikka madalad. Sibulap\u00e4rga punuv memm peatab oma t\u00f6\u00f6 ja m\u00fc\u00fcb meile kuldset sibulat ja soolatud kala.
Tagasitee m\u00f6\u00f6dub kilomeetriposte ja asustatud kohtade tutvustavaid silte lugedes.<\/p>\n
Olen v\u00e4sinud ja m\u00f5tlen ikka veel madalatele majadele.
M\u00f5tlen kollasele majale, mille k\u00fclge oli naelutatud suur silt tekstiga: M\u00dc\u00dcA
Tahan tagasi.
Kiirustamata.<\/p>\n
….
Kuus kuud hiljem vahetas see kollane maja omanikku.
N\u00fc\u00fcd on selle nimi ambulARToorium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
September 18, 2006 Laup\u00e4evane p\u00e4ike ei \u00e4rata mind, \u00e4ratab hoopis telefon.Ma pean valmis olema \u00e4ras\u00f5iduks. N\u00fc\u00fcd. Ma ei k\u00fcsi midagi.M\u00f5ne tunni m\u00f6\u00f6dudes vaatan ma autoaknast Peipsi j\u00e4rve.Vana kalurik\u00fcla majad on madalad ja nende elu m\u00f6\u00f6dub minust madalsagedusel. M\u00e4rkamatu, kuulmatu, kuid ometi olemas. Siinsamas.Peipsi \u00e4\u00e4res on r\u00fctm teine.Mu s\u00f5bra r\u00fctm on ka teine, mitte Peipsi \u00e4\u00e4rne.Fotokas<\/p>\n